Piletid

Sotsiaalne ettevõtlus: kust tuli, mis on ja kuhu läheb?

Sotsiaalne ettevõtlus: kust tuli, mis on ja kuhu läheb?
Avaldatud: 20. aprill 2022
Kategooria(d): Nipid

Positiivset mõju loov ettevõtlus, jätkusuutlik ettevõtlus, sotsiaalne ettevõtlus – heal lapsel mitu nime. Kuigi tegemist pole sugugi uue nähtusega, on see alles viimaste aastatega Eestis suuremat hoogu kogumas. Aga millega siis ikkagi täpsemalt tegemist on?

Millal sotsiaalne ettevõtlus alguse sai?

Esmakordselt kasutati kirjanduses sõnu „sotsiaalne ettevõtja“ ja „sotsiaalne ettevõtlus“ 1953. aastal H. Boweni teoses „Social responsibilities of the businessman“. 1980. aastatel leidsid terminid laialdasemat kajastust, kui Bill Drayton asutas USAs mittetulundusühingu Ashoka, mille eesmärk oli nende inimeste toetamine, kes soovisid luua positiivset sotsiaalset mõju läbi ettevõtluse. Järgneva kahekümne aasta jooksul muutus sotsiaalne ettevõtlus veelgi nähtavamaks praktikute hulgas, mis tõi kaasa ka valdkonda käsitlevate teaduslike uuringute laine.

Eesti Statistika Kvartalkirja 1/15 kohaselt asutati esimesed sotsiaalsed ettevõtted Eestis 1990. aastate alguses koos teiste vabaühendustega. Sel ajal neid aga nii ei nimetatud ning sotsiaalsest ettevõttest kui eraldi ettevõtlusvormist hakati rohkem ja teadlikumalt infot levitama ning rääkima alles 2005. aastal, mil Heateo Sihtasutus seda mõistet Eestis tutvustas. 

Mida sotsiaalne ettevõtlus endast kujutab?

Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik on defineerinud sotsiaalset ettevõtlust järgnevalt: Sotsiaalsed ettevõtted on ettevõtted, mille põhieesmärk on luua positiivset mõju ühiskonda. Sotsiaalsete ettevõtete ühiskondlik eesmärk tähendab nende otsest panustamist inimeste toimetulekusse ja heaolusse ning loodus- ja elukeskkonna soovitava seisundi püsimisse.

Ei ole ühtset nimekirja konkreetsetest probleemidest, mille lahendamise püüd kvalifitseeruks ühiskondliku eesmärgi alla. Seega eksisteerib sotsiaalseid ettevõtteid väga paljudes erinevates valdkondades, näiteks haridus, tervishoid, jaekaubandus ja taaskasutus.

On levinud eksiarusaam, et sotsiaalsed ettevõtted on sünonüümiks heategevusorganisatsioonidele. Tegelikkuses on neid eristavaks tunnuseks rahastus, mida heategevuslikud organisatsioonid saavad toetustest, annetustest ja sihtkapitalist ning sotsiaalsed ettevõtted teenivad toodete või teenuste pakkumise eest tulu. 

Kas sotsiaalsed ettevõtted on siis tavalised äriettevõtted? Kuigi kõik ettevõtted lahendavad mingit teatud probleemi, siis erinevus äri- ja sotsiaalse ettevõtte vahel seisneb selles, et viimaste puhul tulu reinvesteeritakse nende missiooni, samas kui äriettevõtete eesmärgiks on ainult kasumi teenimine.

 Sotsiaalse ettevõtte tunnusteks on:

  • põhieesmärk mõjutada positiivselt inimeste toimetulekut, heaolu või keskkonda, mida ka mõõdetakse;
  • jätkusuutlik majandusmudel;
  • 50,1+% kasumist reinvesteeritakse põhieesmärgi saavutamisse;
  • ettevõte pakub tasu eest kaupu või teenuseid.

On juba riike, kus sotsiaalsed ettevõtted on seadusandluses käsitletud eraldi ettevõtlusvormina, kuid Eestis pole veel selleks eraldi juriidilist vormi. Küll aga saavad sotsiaalsed ettevõtted tegutseda kas OÜ, MTÜ, SA, tulundusühistu, FIE, täisühingu või usaldusühinguna. 

Quo vadis, sotsiaalne ettevõtlus?

Sotsiaalse ettevõtluse populaarsus on tõusuteel nii maailmas kui ka Eestis. Ühendkuningriigis, mis on üheks suurimaks sotsiaalse ettevõtluse keskuseks, asutati 2020. aastal rekordiliselt üle 12 000 sotsiaalse ettevõtte. Ajaga on hakatud ühe enam tähelepanu pöörama sotsiaalse ettevõtlusega seotud teemadele (nagu jätkusuutlikkus ja keskkonnasõbralikkus), seda nii indiviidide kui ka riiklikul tasemel. 

Liigume kriisist kriisi ning suurimad globaalsed katastroofid on ilmselt alles ees. Selle taustal kerkib esile aina uusi ja põnevaid ettevõtteid, et neid probleeme ennetada, lahendada ning luua ühiskonda positiivset mõju. 

Nagu öeldakse: modern problems require modern solutions. Järjest enam inimesi ja ka ettevõtteid suundub sotsiaalse ettevõtluse poole, kuna traditsioonilised äriettevõtted tunduvad limiteerivad ja ei võimalda efektiivselt ühiskonna kitsaskohti lahendada. 

Sotsiaalse ettevõtluse populaarsuse kasvule aitab kaasa ka inimeste tõdemus, et töökoht saab ja peakski olema rahulolu pakkuv.  On oluline tunda, et tehakse midagi olulist ja ollakse osa millestki suuremast, mis maailma päriselt paremaks muudab. Eesti Statistikaameti ülevaatest sotsiaalsetest ettevõtetest aastatel 2012–2018 selgub, et Eestiski on sotsiaalsetes ettevõtetes töötajate arv pidevalt kasvanud. Ja see on ainult positiivne.

Sotsiaalsele ettevõtlusele läheneme mõistagi iga nurga alt ka Impact Dayl. Registreerimine SIIN.

Artikli autor: Yvonne Bikejev

Vaata lisaks

Liitu mõjuloojatega ja ole kursis värskemate uudistega!

Soovid saada väärtuslikku sisu jätkusuutlikku ettevõtluse ning mõju kohta? Soovid teada, kes on vinged esinejad ja sündmused programmis, keda hakkame peagi avalikustama? Pane end kirja ning saadame sulle maksimaalselt kaks korda kuus inspireeriva kirja!