Piletid

Sotsiaalne ettevõtlus teistes riikides: mida neilt õppida?

Sotsiaalne ettevõtlus teistes riikides: mida neilt õppida?
Avaldatud: 20. september 2022
Kategooria(d): Arvamus

Sotsiaalne ettevõtlus on Eestis järjest enam pead tõstmas, kirjutab Baltic Innovation Agency konsultant Mart Veliste. Üht-teist teemakohast on taustal susisenud juba mõned aastad – olgu selleks siis Ajujahi positiivse mõju eriauhind, Tallinna Ülikooli sotsiaalse ettevõtluse magistriõppekava, Vunki Mano! loometalgud, Euroopa rahadega toetatud projektid (nt toredate akronüümidega SoFiMa , SIKK ja FOSO POCO) või paari nädala pärast saabuv kogukonnaalgatuslik festival Impact Day. Julgeks väita, et sotsiaalse ettevõtluse kogukonnal on hea hoog sees, millele võiks veelgi vunki anda! 

Võimalus teha rohkem sotsiaalse ettevõtluse ergutamiseks

Üks koht, kus Eestis on käegakatsutavaid arenguid vähe, on stabiilsed pikemaajalised meetmed sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni ergutamiseks. Mujal Euroopas on aga mitmed riigid ja regioonid juba erinevaid raamistikke ja toetusprogramme üles seadnud.

Šotimaal on ligi 15 aastat tegutsenud sotsiaalseid ettevõtteid arendav organisatsioon Firstport, mis toetab erinevas arengustaadiumis sotsiaalseid ettevõtteid. Nad pakuvad nii inkubatsiooni ja kiirenditeenuseid kui ka grandiraha ja laene. Mis aga teeb Firstporti eriliseks on nende aktiivne töö kogukondade tasandil. Näiteks on nad ellu viinud projekte maapiirkondades ja väiksemates kogukondades, et seal pisikese rahasüsti ja nõustamisega ergutada kogukonna liikmeid astuma esimesi samme sotsiaalse ettevõtte loomisel. Lõppeesmärk on võimestada kogukondi kohalike probleemide lahendamisel, et seeläbi luua külades ja linnades parem elukeskkond. 

Kataloonia avalik ettevõtlusagentuur ACCIÓ pakub aga spetsiaalset rahvusvahelistumise konsultatsiooniteenust sotsiaalsetele ettevõtetele. Sotsiaalsed ettevõtted saavad liituda neljakuulise programmiga, et panna ettevõtlusekspertide toel paika välisturule sisenemise plaan. Kui Eesti sotsiaalsete ettevõtete välisturgudele suunamine tundub täna veel liialt ambitsioonikas, siis miks ei võiks maakondlikud arenduskeskused või Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus pakkuda sotsiaalsetele ettevõtetele nõustamistuge teistel teemadel, nt mõju mõõtmise või rahastuse kaasamise teemal. 

Sotsiaalne innovatsioon kohalikul tasandil

Rahvastiku vähenemine ja vananemine on väljakutse, mis puudutab enamikke meie kohalikke omavalitsusi. Probleem pole ainuomane Eestile, vaid mõjutab regioone üle Euroopa. Demograafilised muutused avaldavad survet majandusele ja sotsiaalsüsteemile, mis omakorda kandub lainetena kõigile eluvaldkondadele. Kuna rahvastikku ja tootlikkust ei saa hoobilt juurde tekitada, on vaja tänase heaolutaseme säilitamiseks (või tõstmiseks) leida uusi sotsiaalselt innovaatilisi ideid. 

Ka siinkohal on Euroopas rakendatud erinevaid lähenemisi. Näiteks Slovakkias on kasutusel eraldi juriidiline vorm „munitsipaalne sotsiaalne ettevõte“, mille kaudu kohalikud omavalitsused on loonud uusi töökohti ja kasutanud piiratud ressursse efektiivsemalt ühiskondlike hüvede loomisel. Mitmeid põnevaid lahendusi on katsetatud ka Rootsis. Näiteks Umeå linnas teevad koostööd kohalik omavalitsus, riiklik tööhõiveamet ja sotsiaalkindlustusamet, et suunata tööjõuturult eemale jäänud inimesi taaskasutuskeskustesse ja parandustöökodadesse praktilisi ja sotsiaalseid oskusi omandama. Sedasi edendatakse korraga nii ringmajandust kui ka tuuakse tööellu tagasi inimesi, kes mingil põhjusel on sealt välja jäänud. Rootsi omavalitsused on olnud ka aktiivsed sotsiaalsete ettevõtete teenuste tellijad ning Rootsi kohalike omavalitsuste ja piirkondade ühendus on välja andnud ka vastavasisulise käsiraamatu

Kuidas edasi?

Üle Euroopa, sh Eestis on hetkel käimas ka Sotsiaalse Innovatsiooni Keskuste loomise algatused. Loodetavasti kasvavad sellest Euroopa Komisjoni initsiatiivist välja tugevad regionaalsed keskused, mis – tuginedes parimatele rahvusvahelistele praktikatele – suudavad kohalikke kogukondi ja sotsiaalse ettevõtluse ökosüsteemi osapooli järjepidevalt ja süstemaatiliselt toetada. 

Mida võiks Eesti sotsiaalse ettevõtluse ökosüsteemis järgmiseks teha, lahkame lähemalt juba Impact Day pealava sessioonil „Loome üheskoos sotsiaalsetele ettevõtetele soodsa (kasvu)keskkonna. Kohtumiseni seitsmendal oktoobril!

PS: Kui sind huvitavad hoopis eeskujulikud mõjufondide juhtumianalüüsid, siis soovitan lugeda vastvalminud SoFiMa projekti teostatavuse analüüsi lisa. 

Liitu üle 1000 mõjuloojaga ja ole kursis kasulike uudistega!

Soovid saada väärtuslikku sisu jätkusuutlikku ettevõtluse ning mõju kohta? Soovid teada, kes on vinged esinejad ja sündmused programmis, keda hakkame peagi avalikustama? Pane end kirja ning saadame sulle maksimaalselt kaks korda kuus inspireeriva kirja!