Piletid

Südamega ettevõtlus parema homse nimel

Südamega ettevõtlus parema homse nimel
Avaldatud: 30. juuni 2022
Kategooria(d): Arvamus

Eestis hakkab aina enam hoogu koguma südamega ettevõtlus: ettevõtlus, mille peamine eesmärk on lahendada mõnd ühis- või keskkondlikku probleemi. Märke südamega ettevõtlusest ehk sotsiaalsest ettevõtlusest leiab nii õpilasfirmadest kui ka Eesti suurima ettevõtlus konkursist Ajujahist. Miks ja kuidas see nii on ning mida võib oodata tulevikus südamega ettevõtlusest, sellest arutleb Baltikumi suurima jätkusuutlikkuse ning mõju festivali Impact Day peakorraldaja Merili Ginter.

Aina enam muresid

Maailm seisab järjepidevalt erinevate katastroofide lävel. Keskmine temperatuur tõuseb, jäämäed sulavad ja veetase tõuseb. Viirus möllab aasta-aastalt edasi, inimesed on üha enam eraldatud ja meie vaimne tervis kannatab aina rohkem. Sotsiaalmeedia mõjul oleme me ka üha enam polariseeritud, riikide vahel on nii geograafilised, kui poliitilised erimeelsused ning energia hinnad on üha kõrgemad nii meil kui mujal.

Need ja paljud teisedki probleemid ongi andnud aluse südamega ettevõtluse populaarsemaks muutumisele. Kui algselt tekkisid südamega ettevõtted seoses vähemusgruppide aitamisega ehk sotsiaalhoolekandega, siis nüüd on valdkonnad juba palju laiemad: südamega ettevõtlust näeb nii hariduses, tervishoius kui ka tööstuses. Südamega ettevõtlus aitab meil ühiskonnana jõuda lähemale säästva arengu eesmärkide täitmiseni.

Uue põlvkonna vajadused

Lisaks sellele, et maailm meie ümber paratamatult vajab uudseid lahendusi valulistele probleemile, on südamega ettevõtluse soodustajaks ka uue põlvkonna sisenemine tööturule. Nimelt on Z generatsiooni jaoks aina olulisemaks kriteeriumiks töö valikul saamas see, et töö oleks tähenduslik. Kui on juba täheldatud tööintervjuudel tendentsi, et noor küsib ettevõtte vastutustundlikkuse poliitika kohta, siis südamega ettevõtlusega tegelemine on üks selge väljund Z generatsiooni vajadustele.

Antud muutusest on selgeid märke näha kasvõi gümnaasiumis loodud õpilasfirmade temaatikate seas. Selle aasta Eesti kolm edukaimat õpilasfirmat olid kõik südamega ettevõtted: lahendamas mõnd olulist probleemi. Näiteks saavutas 1. koha õpilasfirma Drycyle, kes toodab taaskasutatud materjalidest jalgratta sadulakotte. 2. koha pälvinud Käpart aga loob erinevaid tooteid, mille on maalinud ja kujundanud varjupaiga kassid ning 50% kasumist suunavad nad tagasi varjupaigas elavate loomade heaolu parandamiseks. 

Ümbritsev keskkond

Kui südamega ettevõtlusest ehk sotsiaalsest ettevõtlusest veel nii palju ei räägita ega teata, siis peavoolu teemadeks on saanud teised sellega seonduvad terminid: rohepööre, ringmajandus, jätkusuutlik tarbimine, jpm. Kõik see suunab taas inimesi aina rohkem mõtlema kasvõi intuitiivselt südamega ettevõtte loomisele. Viimased aastad on Ajujahiski olnud populaarsuselt teine teema sotsiaalne ettevõtlus.

Aina rohkem avaldatakse survet ettevõtluse muutumiseks ka klientidelt. Seetõttu võib varasemast kordades enam märgata suurte ettevõtete reklaame, mis peegeldavad ühel või teisel moel kestlikkuse teemasid. Paratamatult tekitab see survet liikuda tegelikult ettevõtetel vastutustundlikkusest tegelikult veelgi kaugemale, südamega ettevõtluse suunas.

Takistused südamega ettevõtetel

Kuigi kogu maailm aina enam soodustab südamega ettevõtete teket, siis on paraku südamega ettevõtetel palju takistusi, mida ületada. Võiks eeldada, et südamega ettevõtet on tavalisest ettevõttest lihtsamgi eestvedada, kuid kahjuks päriselus päris nii veel pole. 

Üks suurim kriitika, mida oleme näinud südamega ettevõtlust ikka ja jälle tabavat, on rahaga seonduv. Nimelt on levinud arusaam, et südamega ettevõttel pole justkui alust küsida oma toodete-teenuste eest tasu, sest “see on ju hea asja nimel”. Küll aga on see väärsuhtumine, mis ei aita toimivatel lahendustel laialdaselt levida ning pärsib ka muidu südamega ettevõtlusega alustada soovivate inimeste motivatsiooni. 

Lisaks poleemikale õiglase tasu määramisel ning küsimisel, on südamega ettevõtet tavaettevõttega võrreldes juhtida. Kui tavaettevõtte peamiseks muretekitajaks on piisava tulu saamine, siis südamega ettevõte tegeleb kahe asja maksimeerimisega: positiivse mõju ning tulu. Selline kombinatsioon teeb aga ettevõttesiselt tehtavad otsused tavapärasest komplekssemaks ja võib tekitada lisapingeid. Samuti on südamega ettevõtlusega tegelevatel inimestel suurem tõenäosus kogeda läbipõlemist, sest tegeletakse suurema hüvangu nimel ning ületöötamine on libe tee suurema mõju saavutamiseks.

Südamega ettevõtluse tulevik

Vaatamata südamega ettevõtluse keerukusele on siiski tulevik selle valdkonna jaoks helge. Aina enam on näha tekkivaid toetavaid organisatsioone ning algatusi, et südamega ettevõtlus saaks olema aina võimsam ja suurem. Näiteks sõlmisid mai algul kolmest erisektorist 23 organisatsiooni, alustades ministeeriumitest lõpetades pankade ning tugiorganisatsioonidega, koostöökokkuleppe sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni arendamise nimel. See on esmakordne suurem tahteavaldus erinevate partnerite vahel südamega ettevõtluse edendamiseks.

Lisaks toimub 7. oktoobril Põhjala tehases Baltikumi suurim mõju ja jätkusuutlikkuse festival Impact Day, mis saab teoks tänu üle 30 organisatsiooni koostööle. Antud festivaliga loodetaksegi nii mõnelegi eelnimetatud takistusele leida lahendusi ning samas tutvuda juba eksisteerivate südamega ettevõtetega. Antakse ka võimalus mõelda tarbijal sellele, kuidas ta saaks rohkem südamega valikuid teha näiteks oma jalajälje vähendamiseks. 

Kas ka südamega Eesti?

Kui Eesti on siiani olnud tuntud peamiselt oma e-lahenduste ning start-upidega, siis just praegu on tegelikult võimalus brändida end kui südamega Eestit: riik, kus südamega ettevõtlus vohab. Hetkel on Euroopas küll südamega ettevõtluse mekaks Inglismaa, kus asutati pelgalt 2020. aastal rekordarv sotsiaalseid ettevõtteid – 12 000. Meie naaberriigil, Lätilgi on mõne võrra tugevam seis: eksisteerib eraldi juriidiline vorm sotsiaalse ettevõtte jaoks.

Samas potentsiaal olla eeskujuks teistele on Eestil täiesti olemas, sest väikse riigina on uudseid lahendusi lihtsam testida ning ellu viia. Väga tervitavaks algatuseks on rohepöörde initsiatiiv, mida veab eest Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ning KredExi ühendorganisatsioon. Samuti on Kersti Kaljulaid maininud, et Eesti peaks olema üks globaalse rohepöörde eestvedajatest. Nüüd on aga võimalus tegelikult ampluaad laiendada ning vaadata Eestil kaugemale kui vaid keskkonna hoidmisest ja arendamist. Me ei peaks piirduma vaid keskkonna osas muretsemisega, vaid ühiskonna tervikliku säilitamisega.

Südamega ettevõtlus ehk sotsiaalne ettevõtlus saab olema järgmine suur teema, et iga homne päev oleks meil parem. Mõistatuseks tuleviku osas jääb aga see, et kes seda teemat eestveab ning kui suurelt. Võimalus mõjutada aga seda tulevikku on meil kõigil, kas valides südamega ettevõtete tooteid või teenuseid, osaledes südamega ettevõtlusega seotud sündmustel või alustades oma südamega ettevõttega. Eesti ning eestlased võiks saada aga tuntuks kui mitte vaid mõjust rääkijad, vaid selle päriselt loojad – nii et tegudele!

Liitu üle 1000 mõjuloojaga ja ole kursis kasulike uudistega!

Soovid saada väärtuslikku sisu jätkusuutlikku ettevõtluse ning mõju kohta? Soovid teada, kes on vinged esinejad ja sündmused programmis, keda hakkame peagi avalikustama? Pane end kirja ning saadame sulle maksimaalselt kaks korda kuus inspireeriva kirja!