Piletid

Jaan Aps: laiendame soovmõtlemise asemel toimivaid lahendusi

Jaan Aps: laiendame soovmõtlemise asemel toimivaid lahendusi
Avaldatud: 30. juuni 2022
Kategooria(d): Arvamus

Inimeste toimetuleku ja heaolu toetavate lahenduste loomisel lähtutakse liiga tihti soovmõtlemisest, usub Stories For Impacti eestvedaja Jaan Aps. Ressursse tasub aga panustada tõendatult toimivate mudelite laiendamisse ja edasi arendamisse. Just sellele teemale keskendubki Impact Day 2022 inspiratsioonilava sessioon “Kuidas laiendada mõju praktikas? 3 Eesti näidet”.

Märksõnadest, nagu ühiskondlikud vajadused, innovatsioon, mõju ja skaleerimine, tasub jutu laialivalgumise vältimiseks rääkida konkreetsete valdkondade näitel. 

Eestis on üha teravamaks küsimuseks noorte vähene toimetulek iseenda ja oma suhetega. See väljendub süvenevates vaimse tervise probleemides koos pikaajaliste tagajärgedega tööturule ja kogu ühiskonnale. 

Juba koroonaajaeelsest ehk 2018. aasta Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringust selgus, et võrreldes 2014. aastaga olid nende vaimse tervisega seotud tervisekaebused sagenenud. Kõige tüüpilisemateks probleemideks olid peavalu, masendus ja kurbus, ärritatud olek ja halb tuju, raskused uinumisel ja närvilisus.

Teise näitena on registreeritud tahtlike enesevigastuste arv, mis viimase viie aasta jooksul on iga-aastaselt tõusnud. Alla 18-aastaste vanuserühmas kasvas see 203 inimeselt ja 272 juhtumilt 2017. aastal lausa 284 inimese ning 405 juhtumini 2021. aastal. 

Paljud inimesed pühenduvad igapäevaselt üle Eesti sellele, et aidata laste ja noorte vaimse tervise probleeme ennetada ning leevendada. Pühendumisel oleks veelgi suurem mõju, kui valdkonnas õnnestuks vabaneda soovmõtlemisest inspireeritud üksiktegevuste kavandamisest.

Üheks soovmõtlemise tüübiks on jõukohaste ja niiöelda toredate, ent laiema mõjuta tegevuste algatamine. Näiteks on viimastel kuudel omavalitsustega suheldes tulnud välja, et ühe peamise ennetava lahendusena vaimse tervise kriisile nähakse loengusarjade korraldamist lapsevanematele haridusasutuste juures. 

Tõsi, omavalitsused on enamasti teadlikud, et ühekordne kokkupuude uute teadmistega kuulajate käitumist tavaliselt sügavalt ei mõjuta. Abi enim vajavad lapsevanemad ei pruugi loengutele jõudagi. “Aga küllap igalt loengult keegi mõne väärt mõtte ikka saab…” Küllap saabki. Ja lapsevanemate kogukonna ühte ruumi kokkutoomine on igal juhul vajalik tegevus. Aga sellele, et “keegi ehk ikka mõne väärt mõtte saab”, pole vast mõistlik kogukondlikku vaimse tervise ennetusstrateegiat üles ehitada.

Teiseks soovmõtlemise liigiks on numbrite eiramine. Näiteks on Eestis loodud vaimse tervise teenuste kättesaadavuse suurendamiseks toetusmeede kogukonna psühholoogi ja vaimse tervise teenuste pakkumiseks omavalitsustes. Idee on motiveerida omavalitsusi võtma ette samme vaimse tervise edendamiseks, mida nad ainult oma eelarvevahenditest poleks valmis tegema. 

Meetme tagajärjena on omavalitsused hakanud omavahel konkureerima magistrikraadiga psühholoogide värbamises. Nimetatud eriala esindajaid on Eestis aga täpselt sama palju kui enne meetme avamist ning tööpuuduse üle polnud nende seas ennegi kurtmist kuulda. Vaevalt et meede aitab kaasa kraadiga psühholoogide arvu hüppelisele kasvule või laiemalt osakaalu tõstmisele abivajajatest, kes on saanud piisavas mahus kvaliteetset vaimse tervise teenust. Need on aga numbrid, millele vaimse tervise kriisi tagajärgede leevendamisel tuleks keskenduda.

Uute tegevuste ja meetmete asemel või vähemalt lisaks nendele tasub valgusviht pöörata juba toimivatele lahendustele. Impact Day inspiratsioonisessioonis jagavad oma lugu ja kogemusi kolme programmi esindajad. Igaüks neist on keskendunud vaimse tervise probleemide ennetamisele koolilaste seas ja nendega töötavate spetsialistide nagu õpetajate tegevuse toetamisele:

  • Kiusamise vähendamise programmi KiVa, mis sisaldab tegevusi ja juhendeid koolidele nii kiusamise ennetamiseks kui kiusujuhtumite lahendamiseks. KiVa haarab kogu koolipere – tegevustesse on kaasatud nii kooli personal, õpilased kui ka lapsevanemad. Programmi rakendaja on Kiusamisvaba Kool SA.

    Kui Eestis on erinevate uuringute järgi kiusamise ohvrid 20-25% õpilastest, siis KiVa kasutavates koolides on ohvrite osakaal langenud näitajani alla 18%. Programmi pikaajaliselt kasutanud koolides on ohvrite keskmine osakaal 14% ligi.
  • Vaikuseminutite kursustel õpetatakse praktilisi ja tõenduspõhiseid oskusi enda emotsioonide, stressi ja keskendumisega hästi toime tulemiseks. Süsteemne programm haridusvaldkonnas pakub praktilist tuge õpetajate vaimsele heaolule ning juhiseid ja töövahendeid õpilaste enesejuhtimise oskuste ja vaimse tervise toetamiseks. Programmi tegevustesse on kaasatud nii kooli juhtkond kui ka lapsevanemad.

    Kontrollgrupiga Tartu Ülikooli uuring tõendas, et Vaikuseminutite noortekursusel osalenutel oli oluliselt vähem stressi ja kurnatust kui kontrollgrupis. Kavakindlalt harjutusi rakendanud koolide õpilastel vähenesid ka ärevuse ja paanikahoogude sümptomid. Muuhulgas kasutati objektiivset mõõtevahendit (vereanalüüs). Õpetajatel tuvastati väljaõppe tulemusel kasvanud enesetõhusus, parem toimetulek emotsioonidega, konstruktiivsem suhtumine oma vigadesse/puudustesse ning väiksem hooletus ja tähelepanematus.
  • VEPA Käitumisoskuste Mäng on meetodite kogum, mida õpetaja saab kasutada tunnis õpitegevust katkestamata. VEPA loob klassis hooliva ja turvalise õpikeskkonna ning arendab mängulisel viisil õpilaste eneseregulatsiooni ja sotsiaal-emotsionaalset pädevust. VEPA metoodikat viib ellu Tervise Arengu Instituut.

    Läbiviidud uuringu järgi on VEPA metoodikat kasutanud klassides vähenenud esimese kooliaasta lõpuks laste käitumise ning tähelepanu ja keskendumisega seotud raskused. Lisaks oli näha ka laste emotsionaalsete raskuste (nagu mure või hirmu tundmine) vähenemise ja eakaaslastega suhtlemise paranemise trendi. Kõige abistavam oli VEPA metoodika õpilastele, kellel esimese klassi alguses oli rohkem vaimse tervise raskusi. Suurenes ka õpetajate professionaalne enesetõhusus.

Programmide lühiesitlustest ja nendele järgnevatest aruteludest on õppida kõigil, kes soovivad mõnes valdkonnas oma sotsiaalset mõju mõõta ja laiendada:

Kuidas igaüks neist programmidest oma mõju mõõdab? Millised on võimalused ja väljakutsed mõju tõendamisel seoses koolilaste vaimse tervise toetamisega? 

Mis on olnud nende edu saladus üle-eestilisteks programmideks laienemisel? Ja mis on neil takistanud veel jõudmast igasse kooli ning igasse klassi? 

Impact Day sessioonil jagavad oma kogemusi:

Arutelu veab Jaan Aps, Stories For Impacti tegevjuht.

Tegemist on Stories For Impacti taskuhäälingu avaliku videolindistusega. Episood salvestatakse projekti „Podcasting-based social impact learning environment” raames (kaasrahastaja: Euroopa Komisjoni Erasmus+ programm). 

Liitu üle 1000 mõjuloojaga ja ole kursis kasulike uudistega!

Soovid saada väärtuslikku sisu jätkusuutlikku ettevõtluse ning mõju kohta? Soovid teada, kes on vinged esinejad ja sündmused programmis, keda hakkame peagi avalikustama? Pane end kirja ning saadame sulle maksimaalselt kaks korda kuus inspireeriva kirja!